microlearning
Andmebaas
The cost- and time-effectiveness of online learning: providing a perspective on Microlearning and the differences between academic and corporate views
18 Juuli 2012
This paper aims to provide a researched starting point for a new synthesis of time aspects of e-learning in general, and microlearning in particular.
Andmebaas
MINE - Research Studio "MicroLearning and Information Environments"
14 Juuli 2011
The Studio MicroLearning & Information Environments works on innovative systems that support efficient and effective learning. Learning and know how acquirement shall be adequate for everyday use and have a lasting effect. The focus is on the development of integrated microlearning, which offers a measurable improvement of the learning efficiency and know how output for persons and organizations through technologically.
Artiklid
Mikroõpe: strateegia pidevaks tööalaseks enesetäiendamiseks
21 September 2010
Selles artiklis me tutvustame mikroõpet veebikogukondades kui lähenemisviisi õppele, mis on tekkinud praeguste meediakasutuse mallide põhjal ning mida toetavad uued tehnoloogiad nagu Web 2.0 ja sotsiaalne tarkvara.
Me määratleme mikroõpet kui „pragmaatilist uuendust“ elukestvas õppes, kuna mikroõpe suudab toetada paindlikku õpet, mida võib lihtsalt integreerida igapäevategevustesse ning millega aidatakse kaasa individuaalsete õppe eesmärkide ja vajadusteni jõudmiseni.
Esmalt me käsitleme mõisteid mikrosisu ja mikroõpe Web 2.0, sotsiaalse tarkvara, e-learning 2.0, personaalsete õppekeskkondade ning informaalse ja töökeskkonnas õppe kontekstis, vaadeldes nendega seostuvat uuenduslikku lähenemist elukestvale õppele ja peegeldades praeguste veebikasutajate vajadusi. Seejärel me uurime didaktilise kontseptsiooni põhimõtteid ja eristame siin kaht põhilist aspekti: (1) mikrosisu loomine ja (2) mikroõppe tegevuste loomine. Seejärel toome välja kümme tuvastatud põhilist omadust, mis aitavad eristada mikroõpet traditsioonilisematest e-õppe formaatidest nagu veebipõhised koolitused, mida nimetatakse „makroõppeks“.
Pärast kirjeldatud ülevaate tegemist näitame, kuidas saab mikroõpe kaasa aidata elukestvale õppele, kaotades lõhe formaalse ja informaalse õppe vahel ning tutvustame üht mikroõppe juhtumianalüüsi. Me väidame, et Web 2.0 toel kasutatavad mikrosisu ja mikroõpe pakuvad jätkusuutlikku lahendust tänapäeva kiiretempolistele ja mitmetele samaaegsetele ülesannetele orienteeritud õppe- ja töömudelitele. Mikroõpe koos formaalse õppega ning veebikogukondadesse haaratuna omab potentsiaali jätkuva ametialase enesetäiendamise toetamiseks.
Esmalt me käsitleme mõisteid mikrosisu ja mikroõpe Web 2.0, sotsiaalse tarkvara, e-learning 2.0, personaalsete õppekeskkondade ning informaalse ja töökeskkonnas õppe kontekstis, vaadeldes nendega seostuvat uuenduslikku lähenemist elukestvale õppele ja peegeldades praeguste veebikasutajate vajadusi. Seejärel me uurime didaktilise kontseptsiooni põhimõtteid ja eristame siin kaht põhilist aspekti: (1) mikrosisu loomine ja (2) mikroõppe tegevuste loomine. Seejärel toome välja kümme tuvastatud põhilist omadust, mis aitavad eristada mikroõpet traditsioonilisematest e-õppe formaatidest nagu veebipõhised koolitused, mida nimetatakse „makroõppeks“.
Pärast kirjeldatud ülevaate tegemist näitame, kuidas saab mikroõpe kaasa aidata elukestvale õppele, kaotades lõhe formaalse ja informaalse õppe vahel ning tutvustame üht mikroõppe juhtumianalüüsi. Me väidame, et Web 2.0 toel kasutatavad mikrosisu ja mikroõpe pakuvad jätkusuutlikku lahendust tänapäeva kiiretempolistele ja mitmetele samaaegsetele ülesannetele orienteeritud õppe- ja töömudelitele. Mikroõpe koos formaalse õppega ning veebikogukondadesse haaratuna omab potentsiaali jätkuva ametialase enesetäiendamise toetamiseks.
Artiklid
Ühe mikroõppe programmi tutvustus
30 September 2009
Käesolevas artiklis kirjeldame me viimaste aastate uuendustest ja arengutest lähtuvalt nn mikroõppe erinevaid, kuid siiski ühte sulanduvaid tähendusi. Me vaatleme, mida see termin endas kannab ning püüame uuenduslikul ja huvitaval moel korrastada ja klassifitseerida mitmeid pedagoogika ja tehnoloogia valdkonnaga seotud mõisteid ja nähtusi.
Esmalt tutvustame me mõiste erinevaid definitsioone ja anname lühikese ülevaate uuringutest ja mitteametlikest väljaannetest, mille arvukus on viimasel ajal kiirelt kasvanud. Me leiame, et mikroõppest tuleks rääkida õppe teatud etappides või teatud hetkedel, kui tegeletakse spetsiifiliste küsimuste või teemadega, ja selle maht peaks olema väike, kuid õpe mõtestatud.
Sellest lähtuvalt oleme me jõudnud arusaamani, mille kohaselt mikroõppe programm (kui pannakse just rõhku õpetamise, õppe ja tehnoloogia üksikutele ja kindlatele aspektidele) on väärtuslikuks materjaliks hariduse vallas tehtavate tehnoloogia- ja meediauuringute jaoks. Meie meelest ei ole mikroõpe mitte üks paljudest võimalustest, vaid lähenemine, mida on võimalik kohaldada mitmetele hariduse aspektidele, sest tegemist on pideva õppega hoolimata sellest, kas rõhk on ainuüksi teadus- ja tehnoloogiauuringutel või mitte. Seega me näitame, et mikroõppe abil saadud teadmisi on võimalik kohaldada üldiselt ja kõige laiemas tähenduses hariduse vallas tehtavatele meedia- ja tehnoloogiauuringutele.
Artikli lõpus arutleme me hiljuti asetleidnud mikroõpet puudutavatest aruteludest väljakoorunud õppetundide üle. Neis aruteludes keskendutakse õpilastele kohalduvatele kitsendustele ja vabadustele ja samuti õpetajate pedagoogilisele vastutusele. Need arutelud pole veel lõpule jõudnud ja arvamusi on erinevaid, kuid me leiame, et see diskursuste mitmekesisus on positiivne ja seda peaks arendama ja julgustama.
Esmakordselt avaldatud: Hug, Theo (Ed.) (2007): Didactics of Microlearning. Concepts, Discourses and Examples. Münster et al: Waxmann, pp. 15-21 (cf. http://waxmann.com/kat/1869.html). Waxmann corporation’i loal.
Sellest lähtuvalt oleme me jõudnud arusaamani, mille kohaselt mikroõppe programm (kui pannakse just rõhku õpetamise, õppe ja tehnoloogia üksikutele ja kindlatele aspektidele) on väärtuslikuks materjaliks hariduse vallas tehtavate tehnoloogia- ja meediauuringute jaoks. Meie meelest ei ole mikroõpe mitte üks paljudest võimalustest, vaid lähenemine, mida on võimalik kohaldada mitmetele hariduse aspektidele, sest tegemist on pideva õppega hoolimata sellest, kas rõhk on ainuüksi teadus- ja tehnoloogiauuringutel või mitte. Seega me näitame, et mikroõppe abil saadud teadmisi on võimalik kohaldada üldiselt ja kõige laiemas tähenduses hariduse vallas tehtavatele meedia- ja tehnoloogiauuringutele.
Artikli lõpus arutleme me hiljuti asetleidnud mikroõpet puudutavatest aruteludest väljakoorunud õppetundide üle. Neis aruteludes keskendutakse õpilastele kohalduvatele kitsendustele ja vabadustele ja samuti õpetajate pedagoogilisele vastutusele. Need arutelud pole veel lõpule jõudnud ja arvamusi on erinevaid, kuid me leiame, et see diskursuste mitmekesisus on positiivne ja seda peaks arendama ja julgustama.
Esmakordselt avaldatud: Hug, Theo (Ed.) (2007): Didactics of Microlearning. Concepts, Discourses and Examples. Münster et al: Waxmann, pp. 15-21 (cf. http://waxmann.com/kat/1869.html). Waxmann corporation’i loal.