PLE
The PLE Conference 2011
The PLE Conference is intended to produce a space for researchers and practitioners to exchange ideas, experience and research around the development and implementation of PLEs – including the design of environments and the sociological and educational issues that they raise.
Koolitusliku eesmärgiga kasutajaliidesed pedagoogilise toetuse jaoks ennastjuhtiva õppimise raames personaalsetes õpikeskkondades
i-Klass on integreeritud projekt, mida osaliselt rahastab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogia arengu kuues raamprogramm. Programm algatati küll selleks, et välja arendada kasutajakeskne intelligentne juhendusplatvorm, kuid kolmanda aasta käigus vaadati projekti hariduslikud alused läbi ja uueks eesmärgiks sai ennastjuhtiva personaliseerimise toetamine peamiste virtuaalsete õpikeskkondade raames.
Käesolevas artiklis käsitletakse koolitusliku eesmärgiga visuaalseid kasutajaliideste i-klassi veebipõhiseid RIAsid (Rich Internet Application) kui tüüpiliste regulatiivsete struktuuride tähistajaid. Me kirjeldame iga tähenduse taga peituvaid semiootilisi põhimõtteid ja arutleme visualiseerimise rolli üle aset leidva protsessi ja autonoomsuse saavutamise raames.
Teel personaalsete õpikeskkondade poole: seitse võtmetähtsusega aspekti
Me oleme tuvastanud seitse aspekti, mille osas muutused on kas kõige märgatavamad või olulisemad. Kokkuvõtvalt viib personaalsete õpikeskkondade kasutamine õppimises järgmiste muutusteni: (1) õppijast saab aktiivne ennastjuhtiv sisulooja; (2) kogukonna liikemete toetuse ja andmete abil teostatav personaliseerimine; (3) õppe sisu kui otsatu „basaar“; (4) sotsiaalse kaasatuse oluline roll; (5) õppijate valduses olevate andmete omandiküsimus; (6) ennastjuhtiva õppe tähendus haridusasutuste ja -organisatsioonide kultuurile, ja (7) sotsiaalse tarkvara kasutamise ning erinevate allikate koondamise tehnilised aspektid.
Veebipõhist koostööd võimaldavate vahendite suur hulk on tõendiks sellest, et personaalsed õpikeskkonnad ja sotsiaalsed tarkvarad ei ole mitte ajutine nähtus, vaid viivad uue arusaamiseni õppimisest ja jätkusuutliku oskuste arendamise meetmeteni. Siiski on vaja personaalsete õpihaldussüsteemide olemasolevaid lähenemisi ja ideid edasi arendada. Koos aruteluga õpihaldussüsteemidelt personaalsetele õpikeskkondadele ülemineku kohta võib see artikkel olla lähtepunktiks õppijatele, õpetajatele ja haridusasutustele otsuste langetamisel personaalsete õpikeskkondade tehniliste aspektide kasutamise poolt (või vastu) üldisel tasandil, arvestades sellega kaasnevate pedagoogiliste tagajärgedega.
Personaalne õpikeskkond — e-õppe tulevik?
Artikli esimeses osas kirjeldatakse muutusi hariduses ja seejärel vaadeldakse, mil moel kasutab nn interneti-põlvkond tehnoloogiat õppetegevuses.
Seejärel peatutakse mõningatel aspektidel, mis avaldavad survet haridussüsteemis muutuste läbiviimiseks. Personaalse õpikeskkonna mõiste võtab arvesse seda, et õppimine on kestev tegevus ja püüab leida vahendeid, mis seda tegevust toetaksid. Samuti arvestatakse üksikisiku rolliga oma õppetegevuse korraldamisel. Lisaks sellele põhineb personaalse õpikeskkonna idee sellel, et õppimine leiab aset erinevates kontekstides ja olukordades ning õppeteenuse pakkujaid võib olla mitu. Sellega seoses muutub üha olulisemaks ka mitteformaalse õppimise roll.
Artiklis peatutakse ka muutustel tehnoloogia vallas ning eriti just kõikjal levival arvutikasutusel ja sotsiaalse tarkvara arengul.
Artikli kohaselt oleme me jõudmas arusaamisele, et me ei saa lihtsalt varem eksisteerinud koolide ja ülikoolide õppevorme üle võtta ja tarkvaras kasutada. Selle asemel peame me ära kasutama uusi arenevate tehnoloogiate poolt pakutavaid võimalusi.
Sotsiaalne tarkvara võimaldab vähendada lõhet tootjate ja tarbijate vahel. Läbi loovtegevuse ja jagamise saavad tarbijatest enestest tootjad. Üheks tulemuseks võiks olla uus süsteem, mis põhineb 'avatud' sisul, õpikutel, õppematerjalidel ja multimeedial, misläbi on õppijatel võimalik ise õppematerjale toota.
Sotsiaalse tarkvara kasutamine on juba viinud õppijatele mõeldud portfoliode laialdasele kasutamisele, milles on koondatud erinevatest kontekstidest ja erinevatest allikatest pärit õppetegevus ja mis pakuvad võimalust pidevalt jälgida elukestvat õpet tema erinevates vormides.
Artikkel vaatleb ka seda, kuidas erinevate teenuste abil välja kujundada personaalne õpikeskkond.
Viimases osas on ära toodud näiteid selle kohta, kuidas kasutada personaalseid õpikeskkondi tulevikus.