didactics
I Encontro Internacional da Casa das Ciências
Uma das alterações mais significativas dos modelos de Comunicação e Informação deste início de Século XXI que se repercutiram de forma clara e substantiva no processo educativo, foi a do uso mais ou menos indiscriminado da Internet.
O aumento quase exponencial da velocidade de transmissão de dados através das redes de comunicação com a omnipresença da Internet num contexto global e, por arrastamento, educacional, alterou de forma radical o conceito de acessibilidade à educação, dando corpo à ideia peregrina de Albert Eisntein de que "A aprendizagem não é um produto da escolaridade, mas da tentativa ao longo da vida para adquiri-la."
Com efeito, todos aqueles que desejam aprender possuem hoje uma panóplia de instrumentos, recursos e modelos, acedíveis à distância de um "clique".
Só para referir alguns elementos marcantes, desde 2001 que o MIT possui cursos livres disponíveis na internet. Berkeley seguiu o exemplo e tem hoje uma das maiores coleções de palestras presenciais gravadas do mundo, tendo sido já realizados mais de 120 milhões de downloads. Yale e Stanford fizeram o mesmo, e até mesmo Harvard lhe seguiu o exemplo, bem como a maioria das Universidades por esse mundo fora.
Nas escolas do ensino não superior, proliferam as plataformas de interação e conteúdos (em Portugal a mais comum é a plataforma MOODLE), usando recursos livres ou disponibilizados pelas estruturas educacionais.
Os cursos on-line são hoje uma realidade, discutível por vezes, é certo, mas presente na sociedade e acedível por qualquer cidadão.
Todo este ambiente digital que envolve a sociedade, com relevo para as redes sociais e para os modelos digitais de comunicação de informação em contexto educativo, transformaram os processos de aprendizagem e aportaram aos sistemas educacionais um acréscimo de questões significativas sobre as quais importa refletir.
Qual a fiabilidade da informação científica disponibilizada na Web?
Como podemos aferir do valor e rigor dos recursos digitais ligados à Ciência?
Qual o peso efetivo que a Internet tem na aprendizagem dos alunos?
Até que ponto a utilização do digital evita ou potencia as conceções alternativas?
De que modo se alterou (ou não) a didática da experimentação?
A modelação e simulação computacional permitem, ou não, uma visão mais perfeita da realidade?
Estas e outras questões que com estas se prendem, são o suporte concetual que levaram à organização do I ENCONTRO INTERNACIONAL DA CASA DAS CIÊNCIAS, subordinado ao tema organizador:
A Utilização de Recursos Digitais em Contexto de Aprendizagem.
O recurso a individualidades com experiência nesta área em Portugal, e noutros países, para Lições Temáticas, realização de Workshops centrados sobretudo na prática educacional, bem como a apresentação de comunicações e posters partilhados por todos os interessados, dão corpo a esta iniciativa, que nos parece ser de relevância significativa como complemento de formação para os docentes em Ciência de todos os níveis de Ensino em Portugal.
First Announcement and Call for Papers - EDEN workshop Learners in the Driving Seat
The 2012 Research Workshop will continue the EDEN tradition of highlighting bi-annually the relevant fields in e-learning research and innovative practice. This year's Workshop Scope reflects on how are students driving teachers, instructors in the fields where new learning technologies play important role. How does instruction work, where borders between physical and virtual learning environments disappear, where roles of students and teachers have changed, where new pedagogical paradigms and didactic approaches are introduced?
It will be a distinctive conference, with envisaged strong involvement of the students from the Leuven University and virtual participation of students from learners from European universities, EDEN member institutions.
Call for Contributions
We invite all interested professionals to take part and discover the conference themes by submitting their experience. There will be opportunities for submitting and presenting papers, workshops, posters and demonstrations. To learn more about the scope of the event and consult the themes, please visit the respective conference pages. For details visit the Conference web-site and the Call for Contributions links.
Proposals should be submitted by 15th September through the online submission form.
Kontrollnimekiri digitaalselt tervikliku e-õppe sisu disainimiseks
e-Õppe sisu disainimine eeldab mitmete hariduspsühholoogia valdkondade integreerimist. Disainiprotsessi parandamisel võib kujundava hindamise vahendina kasutada kontrollnimekirju. Artiklis tutvustame e-õppe moodulite disainimiseks ja kujundavaks hindamiseks mõeldud kontrollnimekirja.
See hõlmab järgmisi valdkondi: sisu, jaotus, liigendamine, navigatsioon, kohandatus sihtrühmale, teksti ja graafika disain, õpiülesanded ja tagasiside ning motiveerimine. Seda kontrollnimekirja kasutati edukalt ühes taastuvenergia teemaliste e-õppe moodulite disainimise projektis arendajatele kujundava tagasiside andmiseks.
iTeach: Experienţe didactice
Revista iTeach îşi propune să promoveze aspectele practice ale predării, învăţării şi evaluării şcolare prin aducerea în prim plan a experienţelor concrete ale cadrelor didactice.
Study on Knowledge Maturing in Europe
The MATURE Integrating Project is based on the concept of knowledge maturing (KM): goal-oriented learning on a collective level. The project investigates how KM takes place within and across organisations, what barriers are encountered and how socio-technical solutions overcome those barriers.
IKT ja elektroonilise muusika abil koolist väljaalangemiste vähendamine Euroopas
IKT kasutamine e-Motion projekti raames ei ole eesmärgiks iseeneses, vaid tegemist on vahendiga, mille abil muudetakse õppimise ja õpetamise protsessi, kasutades samaaegselt uudseid lahendusi ja traditsioonilisemaid meetodeid. Projekti raames eksperimenteeritakse IKTga ja eriti just elektroonilise muusika ning informaatikaga. Helitehnoloogia mõistmine aitab kaasa olulistest füüsikamõistetest aru saamisele nagu näiteks akustika ja lainete tehnoloogia. Elektroonilise muusika loomiseks on samuti vaja teadmisi matemaatikast, füüsikast ning informaatikast. Läbi niisuguse uuendusliku lähenemise üritatakse projektiga parandada noorte oskusi õppeprogrammi põhiainetes nagu matemaatika ja võõrkeeled.
Lissaboni strateegias toodi välja vajadus vähendada noorte hulka, kes jätavad haridustee katki ja püüavad madala või olematu kvalifikatsiooniga tööturule siseneda. Paljudest nendest noortest saavad lõpuks nn NEET-rühma liikmed (Not in Education, Employment or Training – ei õpi, ei tööta, ei osale koolitusel). Strateegias püstitati konkreetsed eesmärgid, mis tagavad noortele piisava kvalifikatsiooni sujuvalt koolist tööellu siirdumiseks – neid eesmärke aga ei ole paljud liikmesriigid suutnud praeguseks täita.
Ühe mikroõppe programmi tutvustus
Sellest lähtuvalt oleme me jõudnud arusaamani, mille kohaselt mikroõppe programm (kui pannakse just rõhku õpetamise, õppe ja tehnoloogia üksikutele ja kindlatele aspektidele) on väärtuslikuks materjaliks hariduse vallas tehtavate tehnoloogia- ja meediauuringute jaoks. Meie meelest ei ole mikroõpe mitte üks paljudest võimalustest, vaid lähenemine, mida on võimalik kohaldada mitmetele hariduse aspektidele, sest tegemist on pideva õppega hoolimata sellest, kas rõhk on ainuüksi teadus- ja tehnoloogiauuringutel või mitte. Seega me näitame, et mikroõppe abil saadud teadmisi on võimalik kohaldada üldiselt ja kõige laiemas tähenduses hariduse vallas tehtavatele meedia- ja tehnoloogiauuringutele.
Artikli lõpus arutleme me hiljuti asetleidnud mikroõpet puudutavatest aruteludest väljakoorunud õppetundide üle. Neis aruteludes keskendutakse õpilastele kohalduvatele kitsendustele ja vabadustele ja samuti õpetajate pedagoogilisele vastutusele. Need arutelud pole veel lõpule jõudnud ja arvamusi on erinevaid, kuid me leiame, et see diskursuste mitmekesisus on positiivne ja seda peaks arendama ja julgustama.
Esmakordselt avaldatud: Hug, Theo (Ed.) (2007): Didactics of Microlearning. Concepts, Discourses and Examples. Münster et al: Waxmann, pp. 15-21 (cf. http://waxmann.com/kat/1869.html). Waxmann corporation’i loal.
Projektipõhise õpetamise tulevikuväljavaated ja „segaõpe” arendamaks üliõpilaste eetilist teadlikkust
Tegelike projektide kasutamine õppevahenditena asetab üliõpilased „päris elu” konteksti ja nende töö omandab lisandväärtust, mis ulatub kaugemale lihtsast teadmiste näitamisest. Projekt pakub üliõpilastele ainulaadset võimalust end sotsiaalse informaatika valdkonnas emotsionaalselt ja praktiliselt väljendada. Arvutiteaduse üliõpilased on koostanud raporteid nii Save the Children’ile kui ka riiklikule kriminaaljuurdlusbüroole erinevate teemavaldkondade kohta nagu turvaline internetivestlus, kaameraga varustatud telefonid ja võimalik kuritarvitamine jne. Selline erakordne koostöö kõrgharidusasutuste ja avaliku ning erasektori organisatsioonide vahel muudab projekti ainulaadseks ja võib isegi suurendada üliõpilaste soovi õppida sotsiaalset informaatikat ja parandada nende oskusi selle valdkonna erinevate teemade osas.
Üha enam üleilmastuvas maailmas peaksime me püüdlema selle poole, et arvuti ja õpetajakoolitus muutuksid mõlemad globaalsemaks, tegeleksid globaalsete eetiliste probleemidega (Kirkwood, 2001), mis kerkivad esile ja on olulised nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Võitlus laste seksuaalse kuritarvitamise vastu meedias, mis tugineb projektipõhisel õpetamisel sobivates õppevaldkondades on just üks näide globaalsete eetiliste teemade kohta.
Nesna University College on ainus arvutiteaduse osakond maailmas, kus laste seksuaalne kuritarvitamine on õppekavas üheks peamiseks aineks.